Lugemiseks
Paarisuhte 5 etappi, mitmendani teie jõudnud olete?
Miks mõned abielud purunevad, teised kestavad kogu elu?
Iga suhe läbib oma elueas 5 staadiumi ja iga eelnev ehitab aluspõhja järgnevale. Etappidest teadlik olles on võimalik ennast nendeks paremini ette valmistada, läbida nad ilma, et ühessegi saatuslikult kinni jäädaks.
Need 5 etappi on
Romatika
Võimuvõitlus
Stabiilsus
Pühendumine
Koostöö ja õndsus
Esimesest kahest tuleb rääkida pikemalt kuna need on etapid, millest enamus paare kunagi edasi ei saa.
ROMATIKA (narkootilise sõltuvuse faas)
Loodus on loonud romantika, et me kõik armuksime.Loodus paneb meid armumakuid mitte suvalisesse inimesesse.
Armumise tõeline põhjus:
Looduse eesmärk on liikide jätkumine. Kohanemine ja kasv on selle jätkumise eelduseks.
Kuidas loodus selle kohanemise ja arenemise kindlustab?Pannes meid armuma inimesesse, kes on kõige ebatõenäolisem kandidaat rahuldama meie vajadusi ja kõige tõenäolisem kandidaat elustama meie õudusunenägusid. Lühidalt öeldes on see siis Universumi kõige ebasobivam inimene SINU jaoks. Sellegipoolest on see täiuslik inimene vajutama su nuppe ja viima sind välja su mugavustsoonist, inimene kes sunnib sind KOHANEMA ja ARENEMA. Armumise hetkel me muidugi oma partneri vigu ei näe.Kui me neid näeks, jookseks me nii kiiresti kui suudame vastassuunas minema.Loodus uimastab meid.
Armastuse keemia:
Kui inimene armub, siis saadab tema aju verre kokteili kemikaale (oksütotsiin, phenylethylamiin ja dopamiin) mis panevad südame hüppama ja puusad õõtsuma.
Ainuke vahe narkootilise uimaga on see, et armumine on legaalne. Samuti nagu uimasti, paneb armumine vaatama maailma läbi roosade prillide, nägema vaid seda mis paneb end hästi tundma ja ignoreerima kõiki ohumärke. Sa näed ainult seda, mis sind su armsamaga ühendab ja sarnaseks muudab, sa peidad kõik partneri vead ja püüdled ainult nende käitumiste ja sõnastuste poole, mis mõlemale toredad tunduvad.
Kuid uim lahtub. Ja see juhtub u 2 kuu kuni 2 aasta pärast.
Sellel hetkel lõpetab aju armastusekemikaalide tootmise ja sa ärkad “armastusepohmellis” maailma kõige ebasobivama inimese kõrval.
Romantikaetapp on lõppenud ja võimuvõitluse etapp algab. Filmitööstus on muutnud romantikaetapi glamuurseks, kuvades seda kui armastuses saavutatavat haripunkti. Selle tulemusena, kui meie suhe jõuab võimuvõitluse etappi, satume me paanikasse ja eeldame valesti, et kuna me enam ei imetle üksteist on meie suhe vale. Paljud suhted purunevad võimuvõitluse etappi jõudes ja inimesed hakkavad otsima sobivamat partnerit, avastamaks vaid, et see sama juhtub järgmises suhtes uuesti ja uuesti ja uuesti…
VÕIMUVÕITLUS (armastusepohmell)
Enamus esmaabielusid lahutatakse selles etapis- 3-4 a. peale abiellumist.
See on enamusele paaridest väga raske aeg kuna illusioon armastuse igikestvusest laguneb ja asendub pettumuse ja vihatunnetega.
Selle asemel, et näha oma sarnasusi fokuseeritakse nüüd erinevustele ja partneri vigadele. Alustatakse tööd, et partnerit muuta- tagasi selleks, kes ta oli enne. Võimalik stenaarium on ka partneri karistamine selle eest, et ta pole endine.Võimalik on ka mõlemad stsenaariumid koos.
Sageli läheb nii, et üks partneritest tõmbub eemale kuna vajab veidi rohkem ruumi, ning teine tunneb ennast selle peale emotsionaalselt mahajäetuna ja asub esimest jälitama.
Kui midagi sellest tundub tuttav, siis olete absoluutselt kindlalt võimuvõitluse faasis. Selle etapi eesmärk on kujundada välja iseseisvus suhte sees ilma armastuse sidet purustamata. See staadium võib kesta paarist kuust kuni pikkade aastateni, sõltuvalt toetusest ja juhendamisest mida paar saab ja soovist ja valmisolekust kasvada ja areneda. Kui inimesed ei oma või omanda oskusi võimuvõitlusega toimetulekuks ja erimeelsuste lahendamiseks, siis jäävad võimuvõitluse episoodid suhtes sageli korduma.
On kaks viisi kuidas paljud paarid võimuvõitlusega toime tulevad:
Lahkuminek- võetakse esimene võimalus või põhjus ja lahutatakse. Sageli on neil inimestel palju lühiajalisi suhteid mis ei jõua kunagi tõelise pühendumiseni, otsitakse armastust kui leitakse pidevalt pettumusi.
Ellujäämine- teekonda jätkatakse koos, püütakse valu ja frustratsiooni sees ellu jääda, hoida kinni suhtest mis juba ammu ei ela. Inimesed, kes on valinud selle tee mõtlevad enamasti, et hea suhe eeldab ohverdamist ja kompromisse. Nende suhe lameneb lõpuks, nagu ka nende seksuaalelu.
Võimuvõitlusest ülesaamine
Alternatiiv neile kahele on võimuvõitlusest ülesaamine,kas ise või professionaali abiga. Märgid, et olete võimuvõitlusest üle saanud on järgmised:
Üksteise erinevuste aktsepteerimine ja väärtustamine
Oskus võimu jagada ja arusaam, et jõu kasutamine ei vii sind kunagi selleni mida sa armastuses tegelikult vajad
Arusaamine sellest, kes te olete ja mis teil paarina olemas on
Loobumine fantaasiast, et on võimalik harmooniline elu milles pole kunagi ühtegi konflikti
Elu võtmine just sellisena nagu see on
Kuigi see võib kõlada lihtsana ei ole võimuvõitlusest läbiminek enamusele paaridest lihtne ülesanne. Allaandmine poolel teel on lihtsalt liiga ahvatlev, lõpetada suhe kuna töö sellega tundub liiga raske. Reaalsuses tähendab see seda, et inimene lihtsalt ei ole nõus vaatama endasse ja nägema seal asju mis suhte võimatuks muudavad- see on liiga valus. On väga oluline, et selles kohas otsitaks abi kelleltki kes asjade tegelikust seisust aru saab ja toetada suudab ning paari võimuvõitlusest läbi aitab.
On olemas paari- ja pereterapeudid, temaatilised raamatud ning sõbrad/sugulased, kes on selle etapi oma suhtes läbinud.
STABIILSUSE FAAS
Kui ollakse lõpuks õppinud kakelma viisil kus mõlemad võidavad, liigutakse edasi stabiilsuse faasi. Armastus muutub jälle põnevaks ja kui võimuvõitlusest ollakse üle saanud, tundub armastus siin hoopiski veel sügavam ja küpsem kui ta romantilises faasis oli. Selles faasisi saab lõplikult selgeks, et partnerit ei õnnestu mitte kunagi muuta ja sellisest soovist loobutakse.
Sobib, et partner on erinev, mõlemal on selged piirid ja tunnete vajadust teineteist vastastikku austada.Kui ei, siis liigute tagasi võimuvõitluse faasi. Ka sellesse faasi võib kinni jääda kui valitsevast rahust ja stabiilsusest väga sõltuvusse jääda. Tuleb meeles pidada, et areng tähendab muutusi ja mugavustsoonist väljasattumisi.
PÜHENDUMINE
Pühendumise faasis võetakse reaalsus täielikult omaks-olete mõlemad inimesed ja teie suhtel on sellest tulenevalt puudujääke.
Ollakse õppinud teineteist armastama ja osates teineteist aktsepteerida valitakse üksteist nüüd juba teadlikult. Võidakse täiesti ausalt oma partnerile öelda: “ma ei vaja sind, ma valin sinu, teades su häid ja halbu külgi”. Tunnetatakse armastuse, kuuluvuse, lõbu ja rõõmu, võimu ja vabaduse ilusat tasakaalu. Oht selles staadiumis on jääda lootma, et kogu töö on nüüd tehtud. Kuigi see võib individuaalsel tasandil tõsi olla, on igaühe töö maailmas siin just algamas. Alles siin faasis on inimesed tegelikult valmis selleks, et abielluda. Enamus inimesi abielluvad romantilises faasis kui nad on “laksu all”, enne kui nad on üldsegi veel õppinud konfliktiga toime tulema. Kas pole hirmutav?
ÕNDSUS/KOOSTÖÖ
Selles faasis ollakse kaks inimest, kes on otsustanud töötada meeskonnana. Liigutakse maailma. Ollakse oma suhte kitsastest piiridest edasi liikunud ja suhe saab kingituseks kogu maailmale. Sageli töötab selles faasis olev paar mingi ühise projekti kallal- mõne jagatud loova valdkonna arendamisel, millest maailmale kuidagi kasu on- äri, heategevus, perekond. Kui ollakse koos olnud palju aastaid ja ollakse õndsuse faasis, siis tuleb olla ettevaatlik, et ei investeeritaks liiga palju energiat väljapoolsesse maailma ja ei unustataks omavahelist suhet toita. ***Need faasid ei ole lineaarsed protsessid, pigem on see kui spiraal mis keerdub ülespoole. Hoitakse alal õppetunnid mida igas faasis ollakse õppinud ja tuuakse need endaga aregu käigus kaasa. Eri aegadel ollakse ühes või teises etapis ja seal on kaasas kogu teiste etappide tarkus ja teadmised. Võimuvõitlusse tullakse ikka ja jälle tagasi, kuni õpitakse üksteist armastama ja üksteise erinevusi hindama, kaklema viisil mis suurendab lähedust ja seotust, selle asemel, et seda söövitada. Kui vahest imestad, mis oma partneriga kogu aeg samade asjade üle vaidled, siis on see tõenäoliselt sellepärast, et te pole võimuvõitluse faasist veel üle saanud.
Tõlgitud lehelt: http://www.loveatfirstfight.com/
Õnnelik inimene
Igas inimeses on potensiaal suurepäraseks eluks. Sellises elus on olemas armastussuhe, mõned head sõbrad, inspireeriv eriala millega tegelda, eneseteostus, rahulikud peresuhted ja veel midagi.
Abraham Maslow (psühholoog, 1908-1970) järgi on ENNASTAKTUALISEERIV inimene see,
kes tajub selgelt oma ümbritsevat reaalsust ja on sellega heades suhetes;
aktsepteerib ennast, teisi ja ümbritsevat;
ta on spontaanne, lihtne ja loomulik- ta ei pea ennast üleval nii, nagu arvab, et teised temalt ootavad;
ta ei tee teistele liiga, kuid lähtub esmajoones sellest mis temale hea on;
ta on oma tegevuses pühendunud ühiskonna probleemide lahendamisele;
ta vajab privaatsust ja üksiolekut;
ta suudab iseseisvalt otsuseid vastu võtta;
ta suudab leida rõõmu lihtsatest asjadest;
tal on müstilisi kogemusi ja tippelamusi;
ta tunnetab ühtsust inimkonnaga;
ta on võimeline sügavateks lähedussuheteks;
ta usub inimeste võrdsusesse;
ta ei mõtle mustvalgelt;
tal on heasüdamlik huumorimeel;
ta on loov;
ta ei lähe massiga kaasa;
ta teab, et ta ei ole täiuslik
Enamikule inimestest on see kõik kättesaadav.
Pigem on küsimus selles, mis meid takistab, kui me täna seal ei ole?
Me ei pruugi isegi olla teadlikud, kuidas oma õnne saboteerime.
Enese aktsepteerimine ja paradoksaalne muutus
Muutus ei sünni püüdest olla keegi teine ja parem. Paradoksaalsel kombel sünnib tegelik muutus hoopis oma hetkeolukorra ja seisundi täielikust aktsepteerimisest. Et olla terviklik, on vaja tunnetada ja tunda oma piire ja vajadusi. Suhetes teiste inimestega peaks oma vajadused saama rahuldatud ilma liigse kohanemiseta. Kõik see tarkus on igas inimeses algupäraselt olemas, võibolla tuleb lihtsalt taasavastada.Inimene ei peaks ennast tundma mitte lihtsalt hästi, vaid suurepäraselt.
Aktsepteerimine on keeruline teema, kuidas seda teha? Alustada võiks näiteks nendest küsimustest:
- Mida Sa täpselt praegu tunned? - Kuidas Sa sellesse olukorda jõudnud oled? - Mida Sa praegu vajad?
Mis edasi saab?
Järjest rohkem inimesi tuleb üksimõtlemise ringist välja ja arendab ennast psühhoterapeutide juures. Täna ei ole see enam märk hulluksminemisest, vajatakse lihtsalt kõrvatvaataja selget pilku oma sõlmedele, tagasisidet ja hinnangut olukorrale.
Tunded?!
Gestaltpsüühoteraapias käsitletakse tundeid ühe olulisima osana inimese olemusest. Paljudele tundub tunnete teema hirmutav, sest tundeid ja emotsioone mõistetakse kui midagi kontrollimatut ja segavat. Kui tunne tuleb peale ja viib mõistuse ära, siis juhtuvad halvad asjad.
Tegelikult on tunded väga vajalik osa meie elust. Gestaldis räägitakse, et tunnete tasandil on olemas kõik olulised vastused meid huvitavatele küsimustele. Tunne annab meile infot selle kohta, mis on hetkel meie jaoks õige või vale. Tunne on seotud intuitsiooniga ja konkreetse inimese jaoks õigete valikute tegemisega. Kes kuulab oma tundeid ja on nendega sõber, selle elu kulgeb rahulolus. Kes surub oma tundeid alla, see takistab energia liikumist oma elus ning jõuab pingete, rahulolematuse ja ka füüsiliste haigusteni.
Gestaltteraapias jagatakse kõikvõimalikud elu tunded ja emotsioonid lihtsustamise mõttes nelja nimetaja vahel:
RÕÕM
KURBUS
VIHA
SEKSUAALSUS/sensuaalsus
Iga nimetatud tunne on seotud mõne meie elu valdkonna, energia või olekuga. Takistused, eitused ja mahasurumised nimetatud tunde valdkonnas põhjustavad takistusi meie elus.
Tunnete roll
Nii näiteks on viha allasurumine või keelamine seotud inimese initsiatiivi puudusega ja võimetusega algatada või piire seada. Kurbuse eitamine on seotud lähedusehirmuga ja pideva tegutsemisega selle asemel, et vahest ka niisama olla või nautida.Seksuaalsuse eitamine tekitab segadust meie loomupärases rollikäitumises mehe või naisena, pidurdab meie loovust ja mängulisust ning uute asjade proovimist/õppimist. Rõõmu allasurumine võib viia elu mõttekuse tunde kaotuseni ja võimetuseni nautida olemasolevat.
Isiksuse mudel
Inimese isiksust on kirjeldatud kui kihilist sibulat.
Pealmised kihid on tasandid, millel kohtume uute inimeste ja eluolukordadega- klišeed stiilis “kuidas käsi käib?” ja “ilus ilm täna!”. Nendes kihtides viibimine ei nõua meilt suurt enesepaljastust ega usaldust.
Kui liikuda kihtides sügavamale, jõuame lähemale oma tõelistele tunnetele ja mõtetele, samas läheb ka usalduse teema pingelisemaks.
Vahetult enne oma päris sisimate ja tõeliste tunneteni jõudmist kohtume usalduse/usaldamatuse kihiga, milles on käivitumisvalmis kõik meie kaitsereaktsioonid- kontrollimine, süüdistamine, projektsioonid, vältimine, vastupanu, ärevus, ummikseis, hirm.
Tundub hirmus, aga lohutust pakub ehk teadmine, et see kiht on viimane enne meie tõelist avanemist. Selle kihiga kaitseme ennast haigetsaamise eest. Kes meile lähedale pääseb, saab meile ka haiget teha (või meid õnnelikuks muuta).
Kõige viimases- isiksuse tuumas- on meie pärisolemus. Samuti on seal mälestused ka kõigist haigetsaamistest varasemas elus. See on kiht kus teame kõiki vastuseid oma küsimustele.
Ka on see ka kiht, kus toimub ravi/paranemine psühhoteraapias.
"See, kes tundub siia maailma mitte sobivat, on väga lähedal iseenda leidmisele."
Herman Hesse.
Lõputu jahumine lahenduste leidmise asemel
Gestaltteraapia looja Fritz Perlsi järgi on kolm tüüpi jama ajamist:
Chickenshit- meie igapäevane smalltalk, ilmast jne, vältides “ebamugavaid” teemasid.
Bullshit- kui me kaebleme, oma probleemidega midagi otseselt ette võtmata
Elephantshit- kui me filosofeerime oma probleemide ümber otsides vabadusi ja põhjendusi teooriatest ja ajaloost, vältides hoolikalt muutuste ettevõtmist
Gestaltteraapia ei ole probleemide ümber “jahumine” vaid väga konkreetne ja praktiline tegutsemine edenemise nimel. Gestaltteraapiat nimetatakse humanistlikuks ja eksistentsiaalseks teraapiaks. See tähendab, et suur tähtsus on VASTUTUSE mõistel.
Inimene on oma elu valikutes vaba ja vastutab oma valikute tulemusel juhtuva eest.
Sellise vastutuse saab võtta aga ainult see, kes teeb valikuid TEADLIKULT.
Probleem on selles, et meie teadlikkus on hägune või puudub mõne koha peal üldse. Seega on meie valikud juhuslikud ja nende tulemused meile mõistetamatud ja segadusse ajavad.
Me ei pruugi näha oma rahulolematuse põhjuseid ja juuri.
Meie teadlikkus on hägune seetõttu, et meid piiravad õpitud reeglid.
Meile tundub, et on asju mida me ei tohi teha, mõtteid mida ei tohi mõelda, või valikuid mida me peame tegema.
Meil puudub selge teadlikkus selle kohta, mida me ise mõtleme, tahame või vajame.
Me ei julge seda teada.
Me ei julge oma tundeid tunda ja näidata.
Me ei oska oma tundeid asjakohaselt väljendada, nii, et selleks kasu sünniks.
Selline elu muutub varem või hiljem rahulolematust põhjustavaks.
Et hakata tegema paremaid valikuid, peame läbi mõtlema nende valikute võimalikud tagajärjed.
Me peame teadvustama ka seni tehtud valikud.
Gestaldis on oluline ka KONTAKTI mõiste. Selleks, et saaksime olla terves ja tervislikus kontaktis teiste inimestele, vajame me PIIRE.
Inimese piirid peavad olema paindlikud ja liikuvad, mitte fikseeritud või auklikud müürid. Ilma piirideta inimene ei saa aru oma vajadustest ja olemusest, sellestki mis eristab tema mõtteid ja tundeid teiste omadest.
Ta on ühtesulandunud oma keskkonnaga või inimestega, kes teda ümbritsevad.
Ta on poolik või kannab endaga kaasas liiga palju koormat, mis ei kuulu talle endale.
Selline elu põhjustab valu, hirmu ja isoleeritusetunnet.
Heaks eluks vajame selgeid ja puhtaid kontakte ümbritsevate inimestega ja gestaltteraapia on keskendunud sellise kontakti saavutamisele.
Gestaltteraapias keskendutakse TUNNETELE.
KONTAKTISOLEK oma tunnetega annab meile vastused, mida päriselt VAJAME.
Kui teame oma VAJADUSI saame hakata tegema VALIKUID, võtta VASTUTUS ja juhtida oma elu.